Juhtimisarvestus

 

Ettevõtte juhtkond puutub igapäevaselt kokku erinevate juhtimisotsuste langetamisega, mis puudutavad informatsiooni ettevõtte mineviku, oleviku ja tuleviku kohta erinevates struktuuriüksustes – personal, finants, turundus, tootmine jne. Õige otsuse langetamine peab põhinema kvantitatiivse ja kvalitatiivse informatsiooni baasil. Vajalik info ei ole pelgalt ainult finantsilise taustaga, vaid pärineb erinevatest allikatest, sealhulgas turundus-, tootmis-, personali- ja teistest osakondadest. Lisaks ettevõtte siseinfole on vajalik analüüsida ka väliskeskkonnaast ilmnevaid mõjusid, mis võivad avaldada olulist mõju ettevõtte arengule. Kogu selle informatsiooni hoomamiseks ja kasutamiseks on kasulik luua ettevõtte sisene juhtimisarvestuse süsteem. Õigesti loodud tööriist peab optimaalse kasutamise käigus tagama ettevõtte kulude ja tulude optimeerimise ning pikaajalise eluea.

 

Tänapäeval on juhtimisarvestus kasvanud üheks olulisemaks ettevõtte strateegia osaks, kuhu on lisaks ettevõtte juhtkonnale kaasatud ka teised huvigrupid (raamatupidajad, töötajad, nõustajad jne). Raamatupidaja ei ole enam kõigest passiivne informatsiooni jagaja, vaid omab ennetavat rolli nii igapäevases kui ka strateegiliste otsuste vastuvõtmisel. Kuigi juhtimisarvestus ei ole sama mis finantsarvestus, on need tegevused siiski omavahel tihedalt seotud süsteemid.

 

Juhtimisarvestuse ülesandeks ei ole vigade parandamine vaid nende identifitseerimine ja võimalike lahenduste leidmine. Eesmärgiks on leida üles erinevaid puudujäägid ja kitsaskohad, mis vajavad edasist süvenemist ning teadvustamist. Juhtimisarvestuse süsteem peaks täitma vähemalt viite peamist eesmärki:

 

1. Andma informatsiooni, mis on vajalik erinevate otsuste tegemiseks või planeerimiseks;

2. Abistama juhte protsesside juhtimisel ja kontrollimisel;

3. Motiveerima juhtkonda ja töötajaid tegutsema tulemustele orienteeritult;

4. Hindama organisatsiooni tegevuste, allüksuste, juhtide ja töötajate tulemuslikkust;

5. Hindama organisatsiooni konkurentsivõimet tagamaks ettevõtte pikaajalise kasumlikkuse.

 

Juhtimisarvestuse protsessis töödeldakse raamatupidamisandmed kujule, mis võimaldab säilitada sarnasusi ja kõrvaldada erinevused. Eesmärk on presenteerida andmeid, mis on vajalikud ja täpsed. Kogutud ja töödeldud info peab olema presenteeritav erinevatele huvigruppidele, kes oskavad ja saavad seda kasutada. Vastasel korral on tulemus ebaoluline ja kasumit ei saavutata. Andmete üleandmine peab toimuma piiratud aja jooksul, tulemustega viivitamine lükkab edasi nii eesmärki kui ka lahendust.